Via Hanseatica on turismimarsruut, mis kulgeb Riiast läbi Tartu piirilinn Narvani. Turismimarsruut on loodud ajaloolise Lübeki ja Riia vahelise kaubandustee põhjal, mis on saanud pikenduse. Via Hanseatica kuulub Pan-Euroopa transpordivõrgustikku ja on nn transpordikoridor 1A. Kogu marsruut on järgmine: Lübeck–Gdansk–Kaliningrad–Šiauliai–Jelgava–Riia–Valka–Valga–Tartu–Narva
Via Hanseatica arengustrateegia loomine
15. juuni 2001 kirjutasid Valga, Tartu, Jõgeva ja Ida-Viru maavanemad alla koostöökokkuleppele, mis nägi ette Via Hanseatica arengustrateegia koostamist, vastava turismitoote väljaarendamist, arenguvööndi ruumilist planeerimist ning rahvusvahelise koostöö käivitamist.
2004-2007 arendati Via Hanseatica turismivõrgustikku Interregi VHB Zone rahvusvahelise projektiga “Baltimaade turismivõrgustiku väljatöötamine Via Hanseatica arenguvööndis” ja aastatel 2009-2011 viidi ellu tegevusi Interreg IVB Via Hanseatica jätkuprojektis. Mõlema projekti juhtpartneriks oli SA Lõuna-Eesti Turism, partneritena osales väga palju arendusorganisatsioone ning turismiettevõtteid.
Turismimarsruudi loomine
2012 aastal liitusid Via Hanseaticaga Venemaa partnerid: 2012-2014 teostati marsruudil tegevusi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist ning Via Hanseatica sai ametlikult kolme riigi vaheliseks turismivõrgustikuks. Mitmete koostööprojektide ja tegevuste tulemusena arendati turismitootena aastaks 2014 Riia-Peterburi 580 kilomeetrisele lõigule kultuuri- ja ajaloohuvilistele suunatud turismimarsruut, mis ühendas kolme riiki, tõi välja nii nende eripärad kui ühisosa: kultuuri, arhitektuuripärlid, toidukultuuri ja pakub mitmekülgset ning põnevat puhkust. Marsruudile jäid linnad: Sankt Peterburg, Ivangorod, Narva, Tartu, Valga, Valka, Valmiera ja Sigulda. Valmisid Via Hanseatica veebileht, reisiplaneerija ning raamat “Seiklused Via Hanseatical”, mis on e-raamatuna siiani tasuta allalaaditav.
Edasiarendused ja laienemine
Aastal 2017-2020 viidi mitmeid tegevusi ellu Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi Interreg vahenditest, keskendudes toidupärandile ning -kultuurile. Loodi toidumarsruut Taste Hanseatica, mis kulgeb Jõgeva-, Tartu- ja Valga maakonnas Eestis ning Valka, Valmiera ning Siguldani Lätis. Kokku on toidumarsruudil 80 kvaliteetset toidutootjat ja -pakkujat. Koostööd tehakse Liivimaa Maitsete toiduteega – alad ja ettevõtted osaliselt kattuvad.
2019 aasta aprillis algas Eesti-Vene programmi vahendite toel kaks aastat kestnud suurprojekt Via Hanseatica Plus, mis lisaks olemasoleva marsruudi arendamisele keskendus marsruudile lisandväärtuse andmisega – laieneti Rakvere ja Viljandi suunas Eestis ning Viiburi ja Pihkva suunas Venemaal. Lisandusid paljud huvipakkuvad piirkonnad ning turismiatraktsioonid. Tugevdati koostööd ettevõtetega nii kohalikul tasandil kui ka rahvusvaheliselt.
Pärast Venemaa rünnakut Ukraina vastu 2022. aastal on koostöö Venemaa partneritega peatatud. Läti ja Eesti partnerid jätkavad omavahelist koostööd.
