Āraiši tuuleveski
Tuuleveski, viljaterad, jahu ja tangud. Väepuder ja leivasupp. Leivapühad jakobi- ja annepäeval.
Āraiši tuulik paistab silma juba kaugelt. Mäe tipus imekaunis kohas joonistub see taeva taustal uhkelt nii talvel kui suvel. Kunagi kuulus tuulik Drabeši mõisale, kuid nüüd majandab seda juba kuuendat põlve Vineta Cipe pere. Tuulik on renoveeritud, selle sihvakad tiivad pöörlevad ja viljaterad muutuvad veskikivide vahel jämedaks ja peeneks jahuks.
Reisilised saavad veskis tutvuda selle ehituse ja tööga ning kehakinnituseks süüa Möldrite lõunat – tõelise maapiimaga keedetud väge täis odratanguputru koos suitsusealiha-sibulakastmega. Magustoiduks pakub perenaine leivasuppi, millele on lisatud pihlakamarju ja õunaviilakaid ning millel kaunistuseks kohev vahukooremüts.
Iga-aastaseks traditsiooniks on kujunenud juulikuu lõpus peetav leivapäev. Vanast ajast saati on Läti maapiirkonnas jakobipäeval (25. juulil) tähistatud peremehepäeva, aga annepäeval (26. juulil) perenaisepäeva. Peremehepäeval lõigati esimest korda uudserukist ja sellest küpsetati leiba. See oli väga tähtis ja pidulik sündmus, mida ootasid peres kõik. See ilus traditsioon jätkub Āraiši tuuleveskis. Oma pätsidega sõidavad siia kokku leivaküpsetajad Lätist, Leedust ja Eestist. Tuuliku juurde on püstitatud leivaahi. Kogenud perenaised lubavad üritusel osalejatel proovida, kuidas pätsi vormida ja kuidas seda leivalabidal ahju panna. Küpsetatakse ka odrakaraskit, mitmesuguseid täidisega pirukaid ja annepäeva pannkooke. Joovastavad lõhnad vahelduvad folklooriansambli lauludega.
Leivapühadele on lahkelt oodatud igaüks, need sobivad ka lastega peredele. Muul ajal aastast tuleb grupiekskursioonid ja -toitlustamine eelnevalt kokku leppida. Ilma etteteatamiseta oodatakse üksikuid turiste maikuust novembrini. Veski müütidest põimunud ajalugu toob meelele Läti klassiku Kārlis Skalbe muinasjutu „Kassi veski“. Kui sa pole seda lugenud, sõida kohale ja saad teada, miks nii!
Fotod
